Kommentaar:
Lugupeetud autor te võiksite uurida eesti keele ajalugu, siis saate te
teada et enamik eesti keele sõnu on laensõnad. Kui te võtaksite kooli
raamatukogust Hvostovi raamatu "Mõtteline Eesti " ja Eesti ajaloo II
köite siis saate te teada et palju igapäevased sõnad mida te peate
omakeelseteks sõnadeks on hoopis alamsaksa laenud... See on loomulik et
21 sajandi eesti keel võtab üle inglise keelest sõnu, sest me elame
globaalsel informatsiooni väljal, kus on oluline et keele terminid
ühilduksid suurkeeltega. See lihtsustab sootsiumite kommunikatsiooni.
Sest keel on eelkõige sootsiumite kommunikatsiooni instrument...
Nagu eesti keele ajalugu näitab siis on eesti keel läbiajaloo võtnud
sõnu üle slaavi keeltest, rootsi ja muudest keeltest... Puhtaid keeli
pole olemas sest iga sootsium kommunikeerub ka võõrkeelsete
sootsiumitega ning omandab ka seejärel uusi sõnu võõrkeeltest. Inglise
keelsed terminid on loomulik keele areng, sest me elame globaalsel
informatsiooni väljal-võõrsõnad on head sest need on nagu
rahvusvahelised liiklusmärgid mis peavad olema igalpool ühtemoodi, et
sõnum oleks kõigile hästi arusaadav
Vastus:
Ma tean, et enamik on laensõnad. Näiteks sõna "auto" pole üldsegi eestikeelne sõna. Kõige selle kohta on osa tänapäevaseid keeleteadlasi spekuleerinud, et eesti keel olekski nagu sakslaste väljamõeldis, kas pole? Eesti keele uurijad ja teadlased olid enamasti baltisakslastest estofiilid, näiteks Eduard Ahrens. Välja ei saa jätta ka Wiedemanni ja Otto Wilhelm Masingut.
See lihtsustab. Loomulikult lihtsustab, kogu eluvorm püüdleb madalaima energiatasemeni, kõnekeeli öelda, laiskus. Edaspidi kehtib selle teema kohta iga inimese enda arvamus: kas tahame universaalkeelt või mitmekeelsust. Universaalkeel oleks lihtne, aga kuna keel on ülitihedalt seotud kultuuri ja rahvusliku identiteediga, siis oleksid viimased kaks minu arvates kiired ka lahkuma. Kas seda me tahame?
PS! Mina peaksin uurima eesti keele ajalugu, teile soovitan grammatika üle vaadata! :)
reede, 2. jaanuar 2015
kolmapäev, 31. detsember 2014
Reklaami kah
Vahepeal reklaamin siin ka ühte blogi, mis on sarnane minu omale ja mida ma ise ka loen! :)
http://lauriinablog.wordpress.com/
http://lauriinablog.wordpress.com/
teisipäev, 30. detsember 2014
Eesti keel- kas ja milleks?
Ohoo, ma avastasin, et see blogi on Delfis. Ma loomulikult ei suutnud vastu panna ja lugesin kommentaare. Päris palju oli mind mõistvaid inimesi :) Vastuseks paarile:
Kommentaar:
"Selge, et noorus on alati hukas, aga samas mingit allakäigusuundumust ikkagi näha on."
Vastus:
Minu arvates on nii, et mida hullemaks läheb ühiskond, seda hullemaks järelikult ka noored (või üleüldiselt inimesed). Ühiskond pakub meile ju tohutult võimalusi: alkohol, narkootikumid, väga arenenud nutitelefonid, internet ehk tohutu suhtlemine. Mida saab üks väga kergesti mõjutatav noor teha, kui ümberringi inimesed on sellised. Noor võib ju erineda, kuid siis hakatakse teda kiusama. Samuti polnud vanematel generatsioonidel selliseid kiusatusi.
Kommentaar:
"16-aastane on väga hea olla - see on see iga, kui ollakse maailma kõige targemad inimesed."
Vastus:
Ma ei ole maailma kõige targem inimene, see blogi on pigem selleks, et enda mõtteid jagada ja nendes üldse selgusele jõuda (mis on ka kirjelduses!).
Kommentaar:
"aastamillioneid? Soovitaks kooli tagasi minna, õppida õigekirja ning ka ajalugu!"
Vastus:
"Aastamillioneid" on kujund, see tähendab küsimust "milleks üldse elu?" või "kust see alguse sai?". Ma tahaksin teada ise ka, kus mul õigekirjavead on, sest pean ennast üsna tugevaks eesti keeles (arvestades ka seda, et lugeja ilmselgelt ei süvene mu teksti, sest ma ei väitnud seal, et aastamillioneid tagasi oli Maa peal elu).
Tänan.
Aga selle peale tahaksin ma üles võtta teema eesti keele kohta. Seekordne postitus on suunatud eelkõige noortele, kuid ka vanematele inimestele.
Olen eesti keele grammatikat päris palju õppinud ja pean selles end üsna tugevaks. Siiski on paljude jaoks eesti keel ikka väga raske. Ma näen seda internetis erinevates blogides, kommentaarides, suhtlusportaalides ja nii edasi. Samuti kuulen ma järgmist lauset päris palju enda ealiste hulgas: "Miks eesti keel nii raske on, milleks seda üldse vaja? Teeme hoopis lihtsamaks ja jätame reegleid ära." Miks oleks reeglite ära jätmine halb?
Eesti keel on raske. Ma saan sellest täiesti aru, aga see ei tohiks lihtsustuda. Eelmises postituses mainisin lumepalliefekti, mis tõenäoliselt juhtuks ka eesti keele puhul. Juba praegu on eesti keeles tohutult slängi ja inglise keelest ülevõtmisi, mis siis saaks, kui reeglid ka ära jätta. Aastatega eesti keel lihtsalt kaoks. Seetõttu on meeletult oluline, et noored oma emakeelele rõhku paneksid, sest just nemad on edasiviiv jõud.
Ma näen ja kuulen eesti keele valesti kasutamist. Üks suurimaid probleeme kõnekeeles on paronüümid ehk sarnassõnad. Põhilised paarid on "vahest ja vahel", "enne ja ennem", "õieti ja õigesti", "kaas ja kaan"- see loetelu võiks lõputult jätkuda. Minu paljud tuttavad lähevad kohati närvigi, sest ma ainult parandan neid. Aga mind ennast ajab närvi see vale kasutamine.
Eesti keele eksamitest ka natuke. Minu arvates peaks valdav osa noori saama emakeele eksamil vähemalt 90 punkti. Mis praegu toimub, seda ma päris täpselt ei tea, aga 90. punktist on asi kaugel. See näitab, et ei õpilased ega õpetajad tee oma tööd hästi.
Noored ütlevad, et lähevad välismaale õppima, et neil polegi emakeelt vaja. Aga mingid sidemed on tal endiselt ikkagi Eestis ju? Ta saadab meile, suhtleb. Aga ausalt öeldes minul tekib selle inimese suhtes halb eelarvamus, kes mulle vigase teksti saadab. Ma ei suuda keskenduda teksti sisule, vaid hakkan õigekirjavigu vaatama. Emakeelt on vaja, tahad sa seda või mitte.
Eks kõik teevad vigu ja nii ka mina. Ma ei saa öelda, et ma perfektne olen, sest ma ei ole. Aga ometi peaksid põhitõed selged olema. Kui on mõne põimlause komaviga või kokku-lahku kirjutamisel väike viga, siis pole hullu midagi. Aga kui inimene kirjutab "ültse", "ingliskeel", "kas potil on kaan peal", siis minu silmis on inimene halvemas valguses. Ta ei tunne oma emakeelt ja mis siis üldse edasi rääkida. Näiteks: inimene saadab mõnele tööandjale vigase meili, et tööd saada. Samas keegi teine kirjutab korrektse teksti. Kõige pealt vaadatakse ikka korrektsemat teksti. Ainuke häda on see, et enamus väikeettevõtjaid ise ei tunne ka kõige paremini emakeelt.
Komavigadest rääkides. Milleks on komad? Et lugeja saaks kergemini lause mõttest aru. Kui tuleb pisimgi viga, võib lause mõte sellest täielikult muutuda. Siin näiteks ka üks illustreeriv pilt:
Tuli küll veidike laialivalguv tekst, aga need on minu mõtted. Kommenteerige, küsige või mis iganes! :)
Kommentaar:
"Selge, et noorus on alati hukas, aga samas mingit allakäigusuundumust ikkagi näha on."
Vastus:
Minu arvates on nii, et mida hullemaks läheb ühiskond, seda hullemaks järelikult ka noored (või üleüldiselt inimesed). Ühiskond pakub meile ju tohutult võimalusi: alkohol, narkootikumid, väga arenenud nutitelefonid, internet ehk tohutu suhtlemine. Mida saab üks väga kergesti mõjutatav noor teha, kui ümberringi inimesed on sellised. Noor võib ju erineda, kuid siis hakatakse teda kiusama. Samuti polnud vanematel generatsioonidel selliseid kiusatusi.
Kommentaar:
"16-aastane on väga hea olla - see on see iga, kui ollakse maailma kõige targemad inimesed."
Vastus:
Ma ei ole maailma kõige targem inimene, see blogi on pigem selleks, et enda mõtteid jagada ja nendes üldse selgusele jõuda (mis on ka kirjelduses!).
Kommentaar:
"aastamillioneid? Soovitaks kooli tagasi minna, õppida õigekirja ning ka ajalugu!"
Vastus:
"Aastamillioneid" on kujund, see tähendab küsimust "milleks üldse elu?" või "kust see alguse sai?". Ma tahaksin teada ise ka, kus mul õigekirjavead on, sest pean ennast üsna tugevaks eesti keeles (arvestades ka seda, et lugeja ilmselgelt ei süvene mu teksti, sest ma ei väitnud seal, et aastamillioneid tagasi oli Maa peal elu).
Tänan.
Aga selle peale tahaksin ma üles võtta teema eesti keele kohta. Seekordne postitus on suunatud eelkõige noortele, kuid ka vanematele inimestele.
Olen eesti keele grammatikat päris palju õppinud ja pean selles end üsna tugevaks. Siiski on paljude jaoks eesti keel ikka väga raske. Ma näen seda internetis erinevates blogides, kommentaarides, suhtlusportaalides ja nii edasi. Samuti kuulen ma järgmist lauset päris palju enda ealiste hulgas: "Miks eesti keel nii raske on, milleks seda üldse vaja? Teeme hoopis lihtsamaks ja jätame reegleid ära." Miks oleks reeglite ära jätmine halb?
Eesti keel on raske. Ma saan sellest täiesti aru, aga see ei tohiks lihtsustuda. Eelmises postituses mainisin lumepalliefekti, mis tõenäoliselt juhtuks ka eesti keele puhul. Juba praegu on eesti keeles tohutult slängi ja inglise keelest ülevõtmisi, mis siis saaks, kui reeglid ka ära jätta. Aastatega eesti keel lihtsalt kaoks. Seetõttu on meeletult oluline, et noored oma emakeelele rõhku paneksid, sest just nemad on edasiviiv jõud.
Ma näen ja kuulen eesti keele valesti kasutamist. Üks suurimaid probleeme kõnekeeles on paronüümid ehk sarnassõnad. Põhilised paarid on "vahest ja vahel", "enne ja ennem", "õieti ja õigesti", "kaas ja kaan"- see loetelu võiks lõputult jätkuda. Minu paljud tuttavad lähevad kohati närvigi, sest ma ainult parandan neid. Aga mind ennast ajab närvi see vale kasutamine.
Eesti keele eksamitest ka natuke. Minu arvates peaks valdav osa noori saama emakeele eksamil vähemalt 90 punkti. Mis praegu toimub, seda ma päris täpselt ei tea, aga 90. punktist on asi kaugel. See näitab, et ei õpilased ega õpetajad tee oma tööd hästi.
Noored ütlevad, et lähevad välismaale õppima, et neil polegi emakeelt vaja. Aga mingid sidemed on tal endiselt ikkagi Eestis ju? Ta saadab meile, suhtleb. Aga ausalt öeldes minul tekib selle inimese suhtes halb eelarvamus, kes mulle vigase teksti saadab. Ma ei suuda keskenduda teksti sisule, vaid hakkan õigekirjavigu vaatama. Emakeelt on vaja, tahad sa seda või mitte.
Eks kõik teevad vigu ja nii ka mina. Ma ei saa öelda, et ma perfektne olen, sest ma ei ole. Aga ometi peaksid põhitõed selged olema. Kui on mõne põimlause komaviga või kokku-lahku kirjutamisel väike viga, siis pole hullu midagi. Aga kui inimene kirjutab "ültse", "ingliskeel", "kas potil on kaan peal", siis minu silmis on inimene halvemas valguses. Ta ei tunne oma emakeelt ja mis siis üldse edasi rääkida. Näiteks: inimene saadab mõnele tööandjale vigase meili, et tööd saada. Samas keegi teine kirjutab korrektse teksti. Kõige pealt vaadatakse ikka korrektsemat teksti. Ainuke häda on see, et enamus väikeettevõtjaid ise ei tunne ka kõige paremini emakeelt.
Komavigadest rääkides. Milleks on komad? Et lugeja saaks kergemini lause mõttest aru. Kui tuleb pisimgi viga, võib lause mõte sellest täielikult muutuda. Siin näiteks ka üks illustreeriv pilt:
reede, 26. detsember 2014
Kas noorus on ikka hukas?
Tuleb siia blogisse siis minu esimene postitus!
Inimesed ütlevad, et noorus on hukas. Need viimased kolm sõna panevad mind väga sügavalt mõtlema. Mida ma peaksin sellest ise arvama? Olen selle üle kaua ja palju mõelnud ning nüüd tahaksin oma arvamisi siia kirjutada.
Esiteks, me ütleme küll, et noorus on hukas, kuid lapsed toetuvad peamiselt perele ja vanematele ning kui on ikka korralik ja normaalne perekond, on ka see laps igati asjalik. Seetõttu saame öelda, et just põlvkond vanema generatsiooni tõttu on noorus hukas. Samas võime vaadata siis aastaid ja aastatuhandeid ja lausa aastamillioneid tagasi, kust see kõik algas, et nüüdseks on noorus hukas. Tekkis n-ö lumepalliefekt. Ehk siis kõik sõltub lapse perest, suguvõsast.
Minu arvates on see "noorus on hukas" ütlus natuke liialdatud. Mina seda ei ütleks. On väga palju minuvanuseid noori, kes on väga asjalikud ja lootustandvad ning isegi need, kes praegu millegagi silma ei paista, pole mingid, kui nüüd noortekeeli öelda, "lohakad". Inimesed on lihtsalt erinevad, seda tuleb teada ja kõigiga arvestada. Kuigi ma nõustun, et on ka neid, kes on liiga noored, et juua, suhtes olla ja nii edasi.
Viimasest väitest areneb välja veelgi üks mõte. See, et tänapäeval noorte liigjoomine ja kõik muu selline internetis välja tuleb, ei tähenda, et seda pole varem olnud. Näite võib tuua vabalt sellest, kuidas kunagi 13-aastaselt juba abielluti ja imikueas kosilane välja vaadati vms, või sellest, et enamus meie vanematest on tarbinud alaealiselt alkoholi (küsige järele, kui ei usu).
Samuti peame me ausad olema, eks igas ühiskonnas on ka omad debiilikud ja nii see jääb. Inimesed ON erinevad ja selletõttu ei saa kedagi hukka mõista.
Kõige selle eelnevaga ei taha ma öelda, et probleemi pole, aga see on noortele ülekohus. Kogu hukas olemine on kogu aeg olnud, aga et varem info nii kiiresti ja hästi ei levinud, polnud see lihtsalt teada. Ja nüüd ühiskond jaurab, et "noorus on hukas" ja "oi, mis nüüd ikka edasi saab". No kui ei saa edasi, siis lähme tagasi! Ühiskond ise ei aita selle probleemi paranemisele sugugi kaasa.
Kokkuvõtteks, oleme ausad ja arvestavamad üksteise vastu ning küllap asjad paranevad siis ka. Noorus ei ole nii hukas, kui kõik arvavad. On väga, VÄGA palju noori, kes on üliandekad ja tublid ning siis on veel ÜLIPALJU noori, kes tahavad, et neid märgataks, sest neil oleks samuti maailmale palju pakkuda. Aga inimesed käivad kott peas ringi ega hooli ning ajavad oma pimeduse noorte süüks. Noored kaotavad usu endasse (mis on vägagi lihtne kaduma just selles eas) ning kõik lähebki hukka!
Inimesed ütlevad, et noorus on hukas. Need viimased kolm sõna panevad mind väga sügavalt mõtlema. Mida ma peaksin sellest ise arvama? Olen selle üle kaua ja palju mõelnud ning nüüd tahaksin oma arvamisi siia kirjutada.
Esiteks, me ütleme küll, et noorus on hukas, kuid lapsed toetuvad peamiselt perele ja vanematele ning kui on ikka korralik ja normaalne perekond, on ka see laps igati asjalik. Seetõttu saame öelda, et just põlvkond vanema generatsiooni tõttu on noorus hukas. Samas võime vaadata siis aastaid ja aastatuhandeid ja lausa aastamillioneid tagasi, kust see kõik algas, et nüüdseks on noorus hukas. Tekkis n-ö lumepalliefekt. Ehk siis kõik sõltub lapse perest, suguvõsast.
Minu arvates on see "noorus on hukas" ütlus natuke liialdatud. Mina seda ei ütleks. On väga palju minuvanuseid noori, kes on väga asjalikud ja lootustandvad ning isegi need, kes praegu millegagi silma ei paista, pole mingid, kui nüüd noortekeeli öelda, "lohakad". Inimesed on lihtsalt erinevad, seda tuleb teada ja kõigiga arvestada. Kuigi ma nõustun, et on ka neid, kes on liiga noored, et juua, suhtes olla ja nii edasi.
Viimasest väitest areneb välja veelgi üks mõte. See, et tänapäeval noorte liigjoomine ja kõik muu selline internetis välja tuleb, ei tähenda, et seda pole varem olnud. Näite võib tuua vabalt sellest, kuidas kunagi 13-aastaselt juba abielluti ja imikueas kosilane välja vaadati vms, või sellest, et enamus meie vanematest on tarbinud alaealiselt alkoholi (küsige järele, kui ei usu).
Samuti peame me ausad olema, eks igas ühiskonnas on ka omad debiilikud ja nii see jääb. Inimesed ON erinevad ja selletõttu ei saa kedagi hukka mõista.
Kõige selle eelnevaga ei taha ma öelda, et probleemi pole, aga see on noortele ülekohus. Kogu hukas olemine on kogu aeg olnud, aga et varem info nii kiiresti ja hästi ei levinud, polnud see lihtsalt teada. Ja nüüd ühiskond jaurab, et "noorus on hukas" ja "oi, mis nüüd ikka edasi saab". No kui ei saa edasi, siis lähme tagasi! Ühiskond ise ei aita selle probleemi paranemisele sugugi kaasa.
Kokkuvõtteks, oleme ausad ja arvestavamad üksteise vastu ning küllap asjad paranevad siis ka. Noorus ei ole nii hukas, kui kõik arvavad. On väga, VÄGA palju noori, kes on üliandekad ja tublid ning siis on veel ÜLIPALJU noori, kes tahavad, et neid märgataks, sest neil oleks samuti maailmale palju pakkuda. Aga inimesed käivad kott peas ringi ega hooli ning ajavad oma pimeduse noorte süüks. Noored kaotavad usu endasse (mis on vägagi lihtne kaduma just selles eas) ning kõik lähebki hukka!
Tellimine:
Postitused (Atom)