Kommentaar:
Lugupeetud autor te võiksite uurida eesti keele ajalugu, siis saate te teada et enamik eesti keele sõnu on laensõnad. Kui te võtaksite kooli raamatukogust Hvostovi raamatu "Mõtteline Eesti " ja Eesti ajaloo II köite siis saate te teada et palju igapäevased sõnad mida te peate omakeelseteks sõnadeks on hoopis alamsaksa laenud... See on loomulik et 21 sajandi eesti keel võtab üle inglise keelest sõnu, sest me elame globaalsel informatsiooni väljal, kus on oluline et keele terminid ühilduksid suurkeeltega. See lihtsustab sootsiumite kommunikatsiooni. Sest keel on eelkõige sootsiumite kommunikatsiooni instrument...
Nagu eesti keele ajalugu näitab siis on eesti keel läbiajaloo võtnud sõnu üle slaavi keeltest, rootsi ja muudest keeltest... Puhtaid keeli pole olemas sest iga sootsium kommunikeerub ka võõrkeelsete sootsiumitega ning omandab ka seejärel uusi sõnu võõrkeeltest. Inglise keelsed terminid on loomulik keele areng, sest me elame globaalsel informatsiooni väljal-võõrsõnad on head sest need on nagu rahvusvahelised liiklusmärgid mis peavad olema igalpool ühtemoodi, et sõnum oleks kõigile hästi arusaadav

Vastus:
Ma tean, et enamik on laensõnad. Näiteks sõna "auto" pole üldsegi eestikeelne sõna. Kõige selle kohta on osa tänapäevaseid keeleteadlasi spekuleerinud, et eesti keel olekski nagu sakslaste väljamõeldis, kas pole? Eesti keele uurijad ja teadlased olid enamasti baltisakslastest estofiilid, näiteks Eduard Ahrens. Välja ei saa jätta ka Wiedemanni ja Otto Wilhelm Masingut. 
See lihtsustab. Loomulikult lihtsustab, kogu eluvorm püüdleb madalaima energiatasemeni, kõnekeeli öelda, laiskus. Edaspidi kehtib selle teema kohta iga inimese enda arvamus: kas tahame universaalkeelt või mitmekeelsust. Universaalkeel oleks lihtne, aga kuna keel on ülitihedalt seotud kultuuri ja rahvusliku identiteediga, siis oleksid viimased kaks minu arvates kiired ka lahkuma. Kas seda me tahame?
PS! Mina peaksin uurima eesti keele ajalugu, teile soovitan grammatika üle vaadata! :)